Päike juustes, sära nahas

Reis lõunamaa päikese all on nagu lubadus kergemast elust ja rõõmust. Kuumadest kiirtest kuumaks köetud nahk, soolane meretuul juustes ja tegevust täis nädalad võivad jätta oma jälje. Kuidas puhata nii, et nahk ja juuksed tuleksid reisilt sama säravana nagu sina?

Kas oled vahel tähele pannud, et pärast mitmetunnist õhulendu tundub nahk nagu pool numbrit väiksem ning huulepalsamit võiks ka päevi hiljem iga natukese aja tagant määrima jäädagi? Kui jah, siis tea, et reisisihtkoht on naha ja juuste jaoks nagu uus maailm, mille reeglitega peavad nad kohanduma.

Confido Tartu Mõisavahe kliiniku esteetikakliiniku õde Elza Pilt ütleb, et ümbritsev kliima mõjutab nahka märkimisväärselt. „Eestis elades oleme harjunud suhteliselt suure õhuniiskuse ja mõõdukate temperatuuridega, kuid lõunapoolsetes kuiva kliimaga paikades hakkab läbi naha pindmise kihi toimuma veekadu ning nahk võib muutuda tundlikuks,“ lisab ta.

Troopilises kliimas on õhk soe ja sageli niiske. Mida lähemal ekvaatorile, seda tugevam on ultraviolettkiirgus, mis suurendab pigmentatsioonihäirete ja põletuse riski ning kiirendab naha vananemist. Päikese käes viibides kaotab nahk niiskust ning puutub kokku suure hulga vabade radikaalidega. Kõrge temperatuur kuivatab naha kaitsebarjääri kihti ning tekib kuiv ja kiskuv tunne. Kui õhk on soe ja troopiliselt niiske, hakkavad rasunäärmed jällegi suurema hooga tööle, halvendavad sellega aknet, ummistavad poore ja soodustavad põletikulisi protsesse nahas.

Päike, soolane merevesi ja kloorine basseinivesi võivad juuksekarva väliskihi karedaks muuta, nii et juuksed kaotavad sära ja muutuvad rabedamaks. Tugev päike lagundab juustes pigmenti ja niiskust siduvaid struktuure, mistõttu võivad kiharad muutuda kuivaks, kahuseks või kergemini murduda. 

LENNUKIS NAGU KÕRBEÕHUS 

Üllatuslikult ei pruugi aga naha suurim kuivuseallikas olla päike ega tuul, vaid hoopis siseõhk. Lennukis, kus õhuniiskus on märgatavalt väiksem, meenutab keskkond pigem kõrbe kui pilvede kohal hõljuvat mugavat salongi. „Lennukis on õhk enamasti väga kuiv. Näiteks võib õhuniiskus langeda alla 20 protsendi ja see võib nõrgestada naha loomulikku kaitsebarjääri,“ selgitab Pilt.

Sellises keskkonnas hakkab nahk kiiresti niiskust kaotama ning võib muutuda tundlikuks ja kiskuvaks. Sama efekt võib jätkuda hotellis, kus kliimaseade kuivatab õhku ööpäev ringi. Ka juuksed võivad sellele reageerida staatilise elektri, kahususe või kuivusega. Juuksed reageerivad keskkonnale samuti kiiresti.

„Tundlikkuse või ärrituse korral tuleks keskenduda naha niisutamisele ja nahabarjääri taastamisele, vältida liigset koorimist ja tugevate aktiivsete toimeainetega nahahooldusvahendeid,“ soovitab Pilt. 

TAASTA NAHABARJÄÄR 

Nahabarjäär on naha kõige pindmine kaitsekiht, mis vähendab veekadu ning takistab ärritajate ja mikroorganismide tungimist nahka. Selle toimimist toetab naha kergelt happeline, 4,7–5,5 vahele jääv pH, mis aitab pidurdada haigustekitajate paljunemist. Kui barjäär on häiritud kuiva õhu, päikese, külma, agressiivse koorimise või põletiku tõttu, muutub nahk tundlikuks, hakkab kiskuma, ketendama ja punetama. Eriti tugevalt võivad kuivale õhule reageerida inimesed, kellele kipub muret tegema ekseem, allergiad või astma.

„Reisides on oluline keskenduda naha kaitsmisele ja juua piisavalt vett. Püüa vältida liigset naha koorimist ja tugevaid toimeaineid vahetult enne lendu, kasuta niiskust siduvaid ja barjääri toetavaid koostisosi kihiliselt. Lisaks niisutusele on oluline roll antioksüdantidel. Antioksüdandid on nahale nagu supertoit,“ soovitab Elza Pilt. 

PÄIKE PANEB NAHA PROOVILE 

Uue keskkonnaga – olgu see kuiv, niiske, tuuline või päikeseline – võib olla nahal ja juustel keeruline kohaneda. Ka meie oma kliimas tunnetame suviti naha ketendamist, mis kujutab endast surnud ja kahjustatud rakkude irdumist liigse UV-kiirguse tagajärjel.

Kui UV-kiirgus kahjustab nahka, võib pigment jääda ka sügavamatesse nahakihtidesse, kus see püsib kauem ja võib põhjustada raskemini eemaldatavaid pigmendilaike. Pigmentatsiooni ei ole aga alati võimalik täielikult vältida, sest melaniini tootvad melanotsüüdid on aktiivsed ning nende tegevust mõjutavad ka hormoonid.

Koos aastate lisandumisega muutub kuivemaks ka nahk, sest organism toodab vähem keramiide. Siis muutub naha niisutamine eriti vajalikuks ja tähtsa rolli saab enne magamaminekut näo hooldamine. Just öösel jääb kehal aega naha uuendamiseks ja taastamiseks.

„Tõhus nahahooldus ei pea olema keeruline, hoia see enda jaoks pigem lihtne ja taskukohane, et sa seda ka päriselt regulaarselt teeksid,“ ütleb Pilt. Tema soovitab kasutada tooteid, mis täidavad mitut ülesannet korraga: kaitsta, niisutada, toita. Iseäranis mugav on see reisil. 

PÄEVITUSEST TEADLIKUMAKS 

Naha tervise seisukohalt pole ohutut päevitamist olemas. Päevitus on keha loomulik viis kaitsta raku tuuma DNAd päikesekiirguse eest – pruun jume on märk, et kiirgus on juba nahka kahjustanud.

Ultraviolettkiirgus on kõige tugevam väline tegur, mis kiirendab naha vananemist. UVA-kiirgus tungib sügavale pärisnahka, kus asuvad kollageen ja elastiin – valgud, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse, mis on naha n-ö selgroog. Kiirgus lagundab neid struktuure, tekitab vabu radikaale ning ajapikku põhjustab enneaegseid ja sügavamaid kortse, soodustab naha õhenemist, hapraid kapillaare ja pigmendihäireid. UVB-kiirgus mõjutab naha pindmist kihti ja põhjustab päikesepõletust. Mõlemad kiirgused suurendavad nahavähi riski.

Päikesekaitse peab olema piisava kaitsefaktoriga ning seda on soovitatav peale kanda iga kahe tunni tagant. UV-kiirgus on silmale nähtamatu ja jõuab nahani ka pilvise ilmaga. Ükski päikesekaitsefaktor ei blokeeri kiirgust täielikult, näiteks SPF 30 filtreerib õigesti kasutades umbes 97 protsenti UVB-kiirgusest ja SPF 50 umbes 98 protsenti, mistõttu tekib mõningane oksüdatiivne stress ka päikesekaitset kasutades.

Reisil puutuvad nahk ja juuksed kokku terve hulga keskkonnateguritega. Kuniks naudid puhkusel uusi elamusi, hoolitse naha ja juuste eest hellalt, et need võiksid seikluselt naasta kaunina.

5 ilukäsku reisi ajaks 

1. Kanna kaitsvaid kehakatteid, nagu nokkmüts, kübar, valged õhulised pikad riided ja päikeseprillid, ning kata end päikesevarjuga.
2. Lihtne, kuid järjepidev hooldus, multifunktsionaalsed tooted ja päikesekaitse hoiavad naha terve ja säravana ning aitavad vähendada ketendust, kuivust ja pigmendilaike. 
3. Vali tooted, mis sisaldavad antioksüdante, nagu C- ja E-vitamiin, niatsiinamiid, arbutiin, glutatioon, fütiinhape, aselaiinhape ja kojic-hape. Antioksüdandid kaitsevad nahka stressi eest ja aitavad pigmendi tootmist pärssida. Sünergias ja koostöös toimivad antioksüdandid kõige paremini. 
4. Niisuta-niisuta! Hea niisutava toimega on niatsiinamiidi, hüaluroonhapet, glütseriini ja pantenooli sisaldavad tooted. Lisaks vajab nahk lipiide ehk rasvu, mis aitavad barjääri tugevdada ning hoiavad naha elastse ja pehmena. Selleks vali keramiidide, skvaleeni, sheavõi ja taimeõlidega tooted. 
5. Kaitse nahka päikesekiirguse eest. Vali tooted, mille kaitsefaktor on vahemikus 30–50, ning uuenda neid iga kahe tunni tagant, pärast ujumist või suuremat higistamist. Ära unusta kaitsta ka juukseid ja peanahka!

Pista reisikotti: