Soodsa ilu kallis hind

Kas ostaksid retseptiravimeid või vitamiine kellegi garaažist?

Tõenäoliselt mitte. Aga ilutooteid suvaliselt veebilehelt või TikTokis klõpsatavalt lingilt? Juba aastaid on kosmeetikatööstuses peetud võitlust võltsingute, hallide skeemide ja kontrollimatute levitajatega.

Kosmeetikatööstus kasvab kiiremini kui eales varem. Seetõttu pole ime, et see pakub ettevõtetele tohutut kasvupotentsiaali. Eri allikate andmetel jäi üleilmse kosmeetikatööstuse turu väärtus möödunud aastal hinnanguliselt 312–425 miljardi dollari vahemikku. Fortune Business Insight prognoosib 2032. aastaks turu kasvuks üle 556 miljardi dollari. Samal ajal, kui aasta-aastalt paisuvad isiklike ilutoodete müüginumbrid, lokkab ka võltsitud kosmeetika turg, mis on muutunud märkimisväärseks tööstusharuks. Vohavad hämarad turundusskeemid, kus levitajate üle puudub järelevalve. Kõige selle keskel ei teagi tarbijad tihtipeale, mida nad nahale määrivad või juustesse kannavad. Mida see ilutööstuse osaliste jaoks tegelikult tähendab?

KUI ILUTOODE LÕHNAB NAGU SEINAVÄRV

40aastane turunduses töötav Diana, kes peab end teadlikuks tarbijaks ning eelistab sageli osta kosmeetikat e-poodidest sooduspakkumiste ajal, tellis hiljuti ühest suurest Eesti veebipoest La Roche-Posay Lipikar Baume kreemi. Rõõm oli suur, sest parasjagu pakkus e-pood toodet poole soodsamalt, kui apteegid seda tavaliselt müüvad. Tellimus käes, tundus toote pudel tavapärasega võrreldes küll teistsugune, kuid Diana ei pööranud sellele esialgu tähelepanu. Kreemi avades tundis ta aga imelikku seinavärvi meenutavat lõhna. „Ma ei saanud alguses aru, kust see lõhn tuleb,“ märgib Diana. Seejärel märkas ta tootel ka teistsugust tekstuuri ning muutus lõhna suhtes nüüd eriti tähelepanelikuks.

Ta pesi toote ruttu nahalt maha ning kuna juhtumisi oli tal pakendiprügis alles apteegist ostetud tühi pudel, hakkas ta neid võrdlema. Ta märkas kohe erinevusi: jämedamat kirja, teistsugust kirjastiili, hägust QR-koodi... Kõike kokku pannes mõistis Diana, et tegu on võltsinguga. „Olin hämmingus, sest ei osanud seda kodumaisest e-poest oodata,“ tõdeb ta. Diana võttis müüjaga ühendust ning selgus, et pood on hakanud tegema koostööd uute Hiina müüjatega. Ta sai toote tagastada, raha tagasi ning teavitas ka brändi ametlikku esindajat Eestis. Diana on vahejuhtumist aga siiamaani häiritud. „Õudne mõelda, et inimesed võivad pahaaimamatult peale määrida suvalist kontrollimata keemiapommi, mis võib olla tervisele kahjulik,“ ütleb ta.

Sarnase kogemuse osaks sai 59aastane endine juuksur Hille Andressoo-Sirel, kes ostis ühest Facebooki grupist juuksemaski hinnatud brändilt K18. Maski juustesse määrides mõistis ta kohe, et tegu pole õige tootega. „Juuksed läksid täiesti pulsti ning kammides ei saanudki neid korda. Pidin pea uuesti ära pesema, kasutama teist šampooni ja maski, et juuksed normaalseks saada,“ meenutab Hille. „Olen varem seda maski ostnud Tradehouse’ist ja tean, et see teeb juuksed hetkega pehmeks.“

Sotsiaalmeedia grupist ahvatles Hillet toodet tellima hea hind, pealegi – ostjaid oli väga palju. Tal on meeles, et juuksemaski pakend meenutas täpselt originaali. Kuigi toote tekstuur tundus tavapärane, oli lõhn teistsugune ning ka värvus hallikam kui originaalil.

MAJANDUSLIK KAHJU, ENT MITTE AINULT

Võltsitud toodete kaubandus on ulatuslik probleem. Tuginedes OECD viimase uuringu andmetele, mis põhinevad tollikonfiskeerimistel, toob Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja välja, et 2019. aastal moodustas võltsitud toodete ebaseaduslik kaubandus 464 miljardit dollarit ehk 2,5 protsenti maailma kaubandusest. „Absoluutarvudes on võltsinguga kauplemise väärtus suuruselt sarnane kogu Austria majandusega ehk sama suur kui 15 Eesti majandust. Selle hinnangu sisse ei kuulu digitaalsete toodete intellektuaalomandi rikkumised ning riigi sees toodetud ja tarbitud võltstooted. Neid arvestades suureneks leti alt müüdavate kaupade hulk veelgi,“ ütleb ta.

Ökonomisti sõnul toob võltsitud kaupade must turg esmajoones kaasa käibe ja Kasumi vähenemise nii originaalkaupu tootvatele ettevõtetele kui ka nende edasimüüjatele. „Lisaks tähendab see riigile nii originaaltoodete võimalikust, kuid tegelikult toimumata müügist, aga ka illegaalse toodangu müügist saamata jäänud maksutulu. Tõenäosus, et võltstoodangu tootjad ja müüjad deklareerivad illegaalselt saadud tulu, on väga väike,“ tõdeb Rõbinskaja.

„Mitme kaubagrupi puhul, nagu kosmeetika- ja farmaatsiatooted, toiduained, lastekaubad ja isegi elektroonikaseadmed, riskivad tarbijad illegaalset toodangut ostes otseselt ka oma elu ja tervisega, kuna sageli ei jälgi nende tootja seadusega ette nähtud ohutusnõudeid. See omakorda võib nõuda meditsiinilist abi, millega  kaasnevad kulutused võiksid riigile olemata jääda,“ lisab ta.

OECD andmetel puudutab intellektuaalse omandi rikkumine riikidest kõige enam USAd, järgnevad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Šveits. Need riigid on maailmas tuntud kui peamised luksuskaupade tootjad. „Võltsitud kaubagruppidest on esikohal jalatsid, järgnevad riided ja käekotid, mis moodustavad ligi 60 protsenti konfiskeeritud võltstoodangust. Parfümeeria- ja kosmeetikatooted on viiendal kohal ja moodustavad veidi alla kümnendiku kõikidest konfiskeeritud võltstoodetest maailmas,“ täiendab Rõbinskaja.

DOOS ELAVHÕBEDAT LUKSUSKREEMIST?

Kas ei tundu õõvastav, et just praegu ostis keegi luksusliku näokreemi, millesse on segatud elavhõbedat ja arseeni? Mitmes uuringus, mille on läbi viinud Euroopa kosmeetikatööstuse liit, maailma terviseorganisatsioon ning USA toidu- ja ravimiamet, on leitud, et mustal turul müüdavad tooted sisaldavad sageli keelatud kemikaale, nagu elavhõbe, formaldehüüd, plii, hüdrokinoon, raskemetalle, kantserogeenseid ja toksilisi aineid.

Kui võltsitud disainerkäekott kõlgub lihtsalt õlal, siis kosmeetikatooted, mida määrime oma silmadele ja huultele ning võime isegi alla neelata, on otsene oht tervisele.

„Originaaltoote loomine on pikk ja põhjalik protsess: see algab laborites, kus arendatakse koostist, tehakse korduvaid teste, hinnatakse ohutust ning arvestatakse kasutamise loogikat eri juuksetüüpide korral ja eri tingimustes. Pärast seda valitakse keskkonnasõbralik pakend, töötatakse välja õpetused ja koolitatakse spetsialiste. Kõik see toimub rangelt reguleeritud keskkonnas,“ kirjeldab juuksurisalongidele tipphooldussarju ja koolitusi pakkuva Pro Beauté tegevjuht Liis Elts.

„Võltsingud toodetakse sageli tundmatus tehases, kõige odava matest kemikaalidest, kontrollimata koostise mõju inimesele. Pakend võib olla sarnane, aga sisu on tundmatu. Toote odav hind on võimalik ainult seetõttu, et midagi on jäetud tegemata – ja see „midagi“ on tavaliselt kvaliteedi ja ohutuse kontroll. Hind, mis esmapilgul tundub soodne, osutub tegelikkuses riskiks.“

Esteetilise meditsiini arst ja nahaekspert Mari Laasma kinnitab, et võltsitud ilutooted võivad kahjustada nii nahka kui ka tervist üldiselt. Laasma on kohanud patsiente, kelle nahk on pärast teadmata päritoluga toodete kasutamist tugevalt ärritunud, põletikuline või kaetud lööbega. „Kergematel juhtudel tekib kontaktdermatiit – punetus, sügelus, kuivus ja/või kipitus. Raskematel juhtudel võib aga esineda tõsisemaid allergilisi reaktsioone, pigmendimuutusi, isegi armistumist ja aknet või olemasoleva akne ägenemist,“ rõhutab ta.

Seetõttu soovitab ta enne uue toote kasutamist konsulteerida oma kosmeetiku, esteetilise meditsiini arsti või õe või apteekriga, eriti kui tegu on intensiivsemalt mõjuva seerumi või hooldusvahendiga.

E-KAUBANDUSE AJASTU PLAHVATUS

Mõistagi kahjustavad must iluturg, võltstoodang ning hallid turundusskeemid maaletoojate ja edasimüüjate huve. Seejuures on erilise väljakutse esitanud e-kaubanduse meeletu kiire areng, mis on tuntavalt muutnud ilutoodete turgu ja inimeste käitumist.

„Varem oldi harjutud ostma ilutooteid spetsialisti soovitusel ja salongist, nüüd tehakse ostuotsus sageli veebis – tihti hinnasildi ja kampaanialubaduste põhjal, teadmata midagi toote koostisest, päritolust või sobivusest,“ tõdeb Liis Elts.

Salonshopi äriarendus- ja turundusjuht Kätlin Semerikov peab peamiseks murekohaks kontrollimatut turgu, kus tarbijad võivad sattuda e-poodidesse, mis pakuvad ahvatlevaid hindu, kuid millel ei ole maaletoomise ega edasimüügi õigust ega seotust brändiga. „Sellised tooted võivad pärineda hallilt turult, kus puudub garantii nende autentsuse ja kvaliteedi kohta,“ tõdeb Semerikov.

Tartu Tradehouse’i kaupluse juhataja Kätlin Kool on just viimastel kuudel märganud, et kliendid on muutunud hinnatundlikumaks kui varem ning otsivad soodsamaid alternatiive, mida leiab kaheldava taustaga kanalitest. „Iga allahindlus võib olla otsustav tegur ostu tegemisel. Samal ajal ei pöörata tihtipeale tähelepanu sellele, kust toode pärineb või kas maaletooja tegutseb ausalt ja läbipaistvalt,“ ütleb ta.

Semerikovi sõnul kohtavad nad pea iga päev käitumismustrit, et inimene kogub infot, saab soovitusi, katsetab kohapeal toodet, teeb sellest ka foto ning läheb seejärel e-poest ostma parimat pakkumist.

TASUMATA JÄÄVAD INVESTEERINGUD

Pariisi Vesi OÜ omanik ja juht Nils Niimann tõdeb, et e-kaubandusportaalide edasimüüjad ei tea tihtipeale isegi, kust nende tooted saabuvad.

„Kesk-Euroopas on terved agentuurid, kes ostavad üle maailma poodidest kokku tooteid, mis pole üksiti laojäägid, vaid mille hulgast leiab ka varastatud, võltsitud ja aegunud tooteid. Nende juurest võivad teistesse poodidesse jõuda alused, kus kaubasaadetised on segamini ning saajal on keeruline tuvastada, mida ta täpselt sai,“ selgitab Niimann. „Oleme oma testostudega leidnud igasuguseid müstifikatsioone, alustades Hiina ja Singapuri tollivabast tsoonist ostetud toodetest ning lõpetades Tai ladudes ja viis aastat kõrbes seisnud ning varastatud toodetega. Paljudel toodetel on ka partiikoodid eemaldatud,“ kirjeldab Niimann probleemi tõsidust.

Liis Elts peegeldab murekohta juuksurite ametliku partnerina. „Maaletooja investeerib toote turule toomisse märkimisväärselt: teeb koostööd brändiga, korraldab koolitusi salongidele, nõustab spetsialiste ja teavitab lõpptarbijaid. Kui inimene kasutab kogu seda infot ja teenust, aga teeb ostu mõnes suvalises veebipoes, jäävad need investeeringud tasumata. Selle tagajärjel väheneb võimalus pakkuda tulevikus koolitusi, salongituge ja kvaliteetset kliendikogemust. Ostuotsus, mis näib tarbijale kasulik, võib pikas plaanis kahjustada kogu kvaliteetse teenuse süsteemi,“ nendib ta.

Elts näeb selles otsest ohtu ka spetsialisti töö väärtuse kadumisele, sest seda ei tasustata. „Samal ajal jääb tarbija tulevikus ilma personaalsest teenusest, kvaliteetsetest soovitustest ja usaldusväärsest ostukogemusest. See ei ole enam hinna, vaid usalduse ja professionaalsuse küsimus,“ lisab ta.

ALTMINEKUD SOTSIAALMEEDIA AHVATLUSTEGA

Sotsiaalmeedia ning seal tegutsevate sisuloojate ja mõjuisikute hulga plahvatuslik kasv on muutnud märkimisväärselt seda, kuidas uusi tooteid avastatakse ja brändidega suheldakse. Instagram, TikTok ja YouTube pole enam ammu pelgalt suhtlusvahendid, vaid on tihedalt seotud toodete otsese tarbimisega. Kaubamärkide kaitsmiseks võltsingute ja pettuste eest tarkvaralahendusi pakkuva ettevõtte Red Points 2018. aasta uuringu andmetel oli üle poole võltsitud kosmeetikatoodete müügist seotud sotsiaalmeediaga. Seega aitab sotsiaalmeedia nii mustal kui ka hallil kosmeetikaturul kasvada – vaid ühe klõpsuga on võimalik ahvatleda ostma ilutoodet, mis pealegi on veel imelise hinnaga.

„Näen üha enam, et praegune sisuloome mõjutab enim just noori. Mul on üheksa-aastane tütar, kes iga TikToki video peale tahaks tellida endale mõnd huuleläiget või muud toodet, kuid me kõik teame, et nii noorelt pole veel vaja kosmeetikat kasutada,“ tõdeb Semerikov. „Valdav osa ilmselt ongi 10–16aastased, kes mõjuisiku soovitusel lähevadki otsima e-poode, kus toote võimalikult soodsalt soetada saaks; ning see on tegelikult kurb. Kui me hakkame juba nii noorelt näol, kehal või juustel kasutama tooteid, mis võivad sisaldada ohtlikke koostisosi, siis milliseks muutub nahk 30aastaselt?“

Liis Elts hindab sotsiaalmeediat ja sisuloojaid ilumaailma turunduses kõrgelt, küll aga peab vajalikuks eristada inspireerimist ja nõustamist. „Influencer’i kogemuslugu, olgu see kui siiras tahes, ei asenda professionaali teadmist ja oskust hinnata juuste või naha seisundit. Juuksur, trihholoog, kosmeetik või dermatoloog lähtub konkreetsest kliendist, mitte üldisest muljest,“ sõnab ta. „Kui ostuotsus põhineb ainult sotsiaalmeedia soovitusel, on eksimise risk suur – tagajärjeks võib olla pettumus ja kogemata tekitatud kahju juustele või nahale. Liiatigi ei vastuta sotsiaalmeedia toote ehtsuse ega mõjude eest – selle vastutuse saab võtta ainult spetsialist, kes inimest isiklikult nõustab.“

KAITSE VÕLTSINGUTE EEST

Kosmeetikatootjad on hakanud kasutama õiguslikke meetmeid, et kaitsta kasumit, mainet ja tarbijate ohutust. Kuigi need meetmed, tollikontroll ja koostöö õiguskaitsega aitavad võltsingutega võidelda, on inimeste harimine tõhusaim viis ohtlike toodete levikut tõkestada.

Nils Niimann tõdeb, et kuigi võitlus musta ja halli iluturuga tundub vahel nagu võitlus tuuleveskiga, pingutavad tootjad kõvasti selle nimel, et originaaltoodetel ja võltsingutel oleks võimalik vahet teha. Paljud brändid trükivad toodetele unikaalsed seerianumbrid või partiikoodid, et oma toodangut jälitada. Peale selle kasutatakse QR-koode, mis võimaldavad kiirelt ja lihtsalt skannides toodete autentsust kontrollida.

Pariisi Vee maale toodav nahahooldusbränd Collistar on lausa poe täpsusega oma tooteid kodeerinud. Semerikov tõdeb, et tavatarbijat ei pruugi see siiski tingimata aidata. „Kui paljud lähevad kodulehele vaatama, kas konkreetne partiikood vastab brändi ametlikul lehel olevale?“ kõhkleb ta.

Eltsi sõnul on nad toodete ehtsuse ja kvaliteedi kinnituseks loonud märgistuse: iga nende kaudu maale toodud juuksebrändi Olaplexi toode saab käsitsi peale kleebise „Ametlik maaletooja“. Peale selle leiab nende veebilehelt nimekirja ametlikest koostööpartneritest, mille abil saab iga klient kontrollida, kas ta ostukoht on usaldusväärne.

Semerikovi hinnangul on probleemi ohjeldamiseks kõige tähtsam suurendada tarbijate teadlikkust, et mustal turul levivad tooted võivad olla võltsitud, aegunud ja ebakvaliteetsed. „Esmalt võidab sellest tarbija tervis – meie kõige kallim vara. Seda ei saa mustalt turult endale juurde osta,“ ütleb Semerikov.

E-poest võltstoote ohvriks langenud Diana kinnitab, et juba see üks juhtum muutis tema ostuharjumusi. „Olen palju ettevaatlikum ning lojaalne senistele toodetele ja müüjatele,“ ütleb ta. „Ostan apteekidest või väikematest e-poodidest, mida saan usaldada ja mis müüvad järjepidevalt samu brände ja tooteid. Ilmselgelt oleks võinud suure internetikaubamaja puhul olla alarmeeriv, kui nad ühel heal päeval hakkasid müüma apteegikosmeetikat, aga õppetund on see igal juhul,“ tõdeb Diana.

Hille sai samuti kinnitust, et osta tuleb kontrollitud kohast. „Siis ei teki probleeme ega hirmu oma juuste pärast. Otsin valdavalt kvaliteeti. Mõned tooted on küll väga kallid, aga ennast õigustanud,“ sõnab ta.

Ametlik edasimüüja annab kindluse, et toode on ehtne, kontrollitud, värske ja sobilik. „Ametlikult maale toodud tooteid ostes saad kaasa teadmised ja nõuanded, mida e-pood ei paku. Sa toetad ausat ettevõtlust, juuksurite koolitamist, iluteenuse arengut ja kvaliteetseid tooteid. See on investeering endasse, oma tervisesse ja heaolusse. Nii lood kindlama ja targema ilumaailma,“ lausub Elts.

OSTES JÄLGI KOLME TEGURIT

1. HIND

Kui hind tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt nii ongi. Mõtle sellele nagu 50eurosele Louis Vuittoni käekotile – see lihtsalt peab olema võlts.

2. PAKEND

Kontrolli, kas pakendil on kirjavigu, ebakorrapärasusi või äkki oli toode üldse pakendita. Ilublogijad on loonud ka juhendeid, mis aitavad võltsinguid ära tunda.

3. MÜÜGIKOHT

Ole ettevaatlik veebilehtedelt ja sotsiaalmeediast ostes. Kuigi hiiglaslikud müügiportaalid teevad brändide ja õiguskaitseorganitega koostööd, on võltsingud endiselt levinud ja loota tuleb müüja aususele.

Võltsijad loovad ka petulehti, mis matkivad tuntud brändide ametlikke lehti. Ettevaatlik tasub olla ka tänavalaatadel, kaubakeskuste kioskites ja väliturul. Kindel viis võltstooteid vältida on osta neid brändi ametlikest poodidest, veebilehtedelt või usaldusväärsetelt jaemüüjatelt.

Tasub meeles pidada, ilu- ja nahahooldustoodete ostmisel eelista alati turvalisi ja usaldusväärseid müüjaid. Liiga soodne hind võib viidata võltskaubale, mis ei pruugi olla kvaliteetne ega nahale ohutu. Kontrolli toodete päritolu, väldi kahtlaseid pakkumisi ning vali pigem kindel kvaliteet kui odav risk.