Nahk kevadpäikse lummuses

Päikesekaitsele mõeldes jooksevad justkui filmilindilt silme eest läbi pildikesed lõunamaisest kuurordist, rannaliivast ja piknikust murul. Praegu on ju alles kevad? Ent tõepoolest, ka meie laiuskraadil on juba käes aeg asuda nahka kaitsma!

UV-kiirgus muutub intensiivsemaks palju varem, kui temperatuuripügalad kõrgustesse jõuavad rühkida. Kiirgus on seda tugevam, mida otsemalt see maa peale langeb. Mõned nädalad enne suvist pööripäeva muutub päikesekiirte nurk kõige otsemaks, seetõttu on hiliskevadel ja suve alguses päikesekiirgus kõige võimsam.

Juba märtsikuus võib Eestis päikeselistel päevadel kerkida UV indeks 4 kanti. Kui ilmaolude tõttu on osoonikiht hõre, on UV-kiirgus eriti intensiivne ning päike hakkab hästi peale, mis sest, et termomeeter püsib alles nulli ümber. Eesti keskkonnaagentuuri andmetest selgub, et kümne viimase aasta jooksul on kevadkuu mai olnud viiel aastal Eestis kõige päikeselisem. Maikuule järgneb aga juba juuni.

Teeme põhjaliku ülevaate, miks on vaja oma nahka päikesekiirguse eest kaitsta, ja jagame soovitusi, kuidas seda kõige tõhusamalt teha.

Kuidas nahk pruunistub?

Kui nahk puutub kokku UV-kiirgusega, saavad nahas olevad rakud melanot- süüdid käskluse toota rohkem melaniini. Nii tekib jume. Pruunistumisega asub nahk end päikesekiirguse eest kaitsma.

Kui sulle tundub hea plaan end kevadpäikesega teiseks juuniks pruuniks päevitada, siis stopp! Nahaekspertide seisukoht on vankumatu – igasugune päevitus on märk sellest, et nahk on saanud kahjustada.

Mida rohkem UV-kiirgust nahk elu jooksul kogeb, seda tõenäolisemaks muutub oht nahavähi tekkeks. Liiatigi on melaniini võime nahka kaitsta ka piiratud – intensiivse päikese käes vaid 15–20 minutit.

Miks tuleb olla UV-kiirgusega ettevaatlik?

UV-kiirgus murrab end nahakihtidesse ja toodab seal vabu radikaale, mis kahjustavad rakumembraane ja hävitavad rakke siduvat kollageeni. Kahju peatamiseks vajab organism vitamiine ja tõhusaid antioksüdante, nagu astaksantiin, C-vitamiin ja beetakaroteen. Need tugevdavad naha kaitsevõimet UV-kiirguse vastu ning pidurdavad naha vananemist.

Kas teadsid, et liigne päikese käes viibimine kiirendab naha vananemist? Kui jätta nägu kaitseta, võivad pigmendilaigud, naha sarvkihi paksenemine, ebaühtlane jume ja peened kortsud olla kohal juba enne, kui suvi jõuab alatagi.

Kuidas kasutada päikesekaitsekreemi?

Päikesekaitsekreemiga tuleks korralikult kreemitada kõik päikesele avatud kehaosad, ka kõrvalestad ja huuled. Kreemiga ei maksa koonerdada, muidu riskid ikkagi päikesepõletusega. Mõnede uuringute andmetel kannavad inimesed nahale päikesekaitsevahendit kõigest veerandi vajalikust kogusest.

Keskmiselt kulub täiskasvanul kogu keha katmiseks vähemalt kolm supilusikatäit kreemi. Päikesekaitsekreem tuleb kanda nahale 15–30 minutit enne õue minekut, et see jõuaks hästi imenduda ning hakata toimet avaldama.

Kui suure faktoriga toote võiks valida?

Päikesekaitsefaktor SPF näitab aega, kui kaua võib päikese käes viibida, ilma et naudisklemine lõpeks päikesepõletusega. Üldjuhul võrdub 1 SPF 15–20 minutiga, kuid väga heleda ja õrna nahaga inimestel võib see aeg olla isegi kuni poole lühem.

Süda võib üsna rahulik olla, kui valid keha kaitsmiseks toote, mille SPF on vähemalt 30. Nägu vajab muude kehaosadega võrreldes tugevamat kaitset, sest on pidevalt päikesele avatud, seetõttu võiks intensiivse päikese ajal olla kaitsefaktori suurus 50.

Kui kaua kreem säilib?

Päikesehooaja alguses on igal juhul kindlam osta uus toode, mitte otsida sahtli põhjast eelmise aasta jääke. Päikesekaitse säilitab tootes oma efektiivsuse umbes kolm aastat, ent kui kreem on vedelenud tundide kaupa kuumal rannaliival, mitte olnud toas kuuma eest varjus, kaotab see oma omadusi ja võib rikneda. Jälgi pakendil olevat märgistust, kui kaua toode avatuna säilib. Enamasti on säilivusaja pikkus 12 kuud, kuid osadel toodetel võib see olla ka kolm kuni kuus kuud.

Miks osad iluprotseduurid ei sobi päikesega kokku?

Tõhusad esteetilise meditsiini protseduurid, nagu tugeva toimega keemiline koorimine ning valgus- ja laserravi (laserlihvimine, fotonoorendus, fotoepilatsioon, akne- ja punetuse ravi, tätoveeringu eemaldus), muudavad naha UV-kiirguse suhtes tundlikuks ning suureneb risk pigmendilaikude, katkevate veresoonekeste ja muude nahakahjustuste tekkeks. Selliste protseduuride järel tuleb vältida otsest päikesekiirgust enamasti kaks kuni neli nädalat.

Seetõttu on mõistlik need protseduurid plaanida pigem sügiseks ja talveks. Kui olla aga eriti distsiplineeritud, võiks iseäranis hoolikalt kasutada suure faktoriga kaitsekreemi.

Soovitused kuidas kaitsta end päikesekiirguse eest

Juuksed kaitsva loori alla

Päikesekiirgus „maiustab“ hea meelega keratiiniga, proteiiniga, mis annab juustele tugevuse ja elujõu. Seetõttu muutuvad juuksed tuhmiks ja hapraks ning võivad lihtsalt katkeda. Kõige kindlam on kaitsta juukseid päikese ees peakattega, kuid käiku võib lasta ka päikesekaitset sisaldavad hooldussarjad.

Täiusliku jume heaks näole

Päikesekaitsekreem on vaieldamatult kõige tõhusam ilutoode, mis hoiab nahka liiga vara vananemast. Laup, põsesarnad ja ülahuul on päikesele eriti avatud ja sinna kipuvad pigmendilaigud end kõige mugavamalt sisse seadma. Hoolitse selle eest, et need kohad oleksid korralikult kreemiga turvatud.

Kaitset kehale

Mõnikord arvatakse, et päikesekaitsekreemi kasutades ei hakka päike peale. See pole sugugi nii! Kreemiga saavutab hoopis ühtlasema jume, mis kõigele lisaks kestab kauem. Tea, et võid olla päikesele tundlikum, kui kasutad valu- ja põletikuvastaseid ravimeid, akneravimeid, südamehaiguste preparate või teatud taimseid koostisaineid, näiteks naistepuna. Ka rasedad ja suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutajad kogevad sageli hüperpigmentatsiooni.

Hoolt kätele ja huultele

Huulenahk on eriti õrn ja õhuke, lisaks puuduvad selles keskkonnamõjude eest kaitsvad higi- ja rasunäärmed. Huulenahas on ka vähem melanotsüüte, mis toodavad melaniinipigmenti. Sarnaselt on UV-kiirte eest kaitsetu käeselja õhuke nahk, kuna selleski napib rasu- ja higinäärmeid. Vanusega käenahk õheneb ning pigmentatsioon tugevneb ja ebaühtlustub märgatavalt. Need õrnad piirkonnad vajavad hädasti toitu ja kaitset.

7 fakti, mida võiksid UV-kiirgusest teada

1. UV-kiired stimuleerivad nahas olevaid rakke melanotsüüte tootma rohkem melaniini, mistõttu nahk pruunistubki.
2. UVB-kiirgus tungib naha pealmistesse kihtidesse (epidermis), see kahjustab naha DNAd, tekitab punetust, põletust ja halvemal juhul nahavähki.
3. UVA-kiirgus tungib läbi pindmiste kihtide sügavamale dermiseni ja põhjustab varajast vananemist, tekitab kortse, nahakuivust ja pigmendilaike.
4. Klaas ei suuda UV-kiiri pidurdada. Auto- või toaaknast paistev päike vanandab nahka samamoodi nagu õues, sest kiirgus tungib läbi klaasi.
5. Liiv, vesi ja lumi peegeldavad UV-kiirgust, mistõttu on rannaliival lesides, vee lähedal või lumisel suusamäel samuti oht saada päikesepõletus.
6. UV-kiirguse kahjustuse tõttu toodetakse nahas vähem kollageeni ja elastiini, mis hoiavad naha nooruslikult pringina.
7. UVA-kiirgus on ka peamine päikeseallergia tekitaja. Tähtis on valida päikesekreem, mis kaitseks kindlasti nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest.

Kevadine päike võib olla petlikult tugev, seega kaitse oma nahka iga päev. Ilusat kevade jätku!